4. kuu uneregressioon

4. kuu uneregressioon unede üleminek arenguhüpe

Peavoolumeedia on täis artikleid beebide ja laste uneregressioonidest ja kahjuks on paljud neist kirjutatud pisut hirmutava alatooniga. Ma mäletan enda ajast, kui tütar oli vastsündinu ja ma kõhedusega kõikidest eelootavatest kasvuspurtidest ja regressioonidest lugesin. Millegi pärast kartsin ma kõige rohkem 4. kuu uneregressiooni ja teatud mõttes see oligi üks väga raske aeg, kuid seda pigem mitmel muul põhjusel. Kirjutangi enda kogemusest natuke pikemalt.

Meie tütar oli sünnist saati tegelikult suurepärane magaja, jah, otseloomulikult ärkas ta öösiti üles ja esialgu andsin rinda iga 3-4 tunni tagant, aga umbes kahekuuselt hakkas ta tegema 6-7-tunniseid jutte ja ma avastasin, et kui ma ka varem magama lähen, saan end ju täiesti välja puhata. Ta oli vist 3-kuune, kui magas ilma ärkamata kaheksa tundi ja ma keset ööd rindu pumpama läksin, ise enne kontrollides, et ta ikka hingab… Ma ei tahtnud ega suutnud uskuda, et see kõik võib drastiliselt muutuda. Kahjuks nii see aga oli. Esiteks hakkas ta lühikesi uinakuid tegema. Ma olin harjunud Londonis koduümbruses tundide kaupa ringi jalutama, vahel kohvikutes käima, samal ajal, kui tema kenasti vankris tudus. Siis aga oli ta plaks! 30 minuti pärast üleval, ma oleksin võinud oma kella tema järgi seada. Nii muutusid väljaskäimised natuke tüütuks, kui ta enamuse ajast ärkvel oli ja tegelikult hakkasin ma ära väsima sellest ringikondamisest ja otsustasin rohkem tubasemaks jääda. Uned toimusid küll ta enda voodis või teda kandes. Need toimisid, lühikesed või mitte, aga sain samal ajal kodus toimetatud.

Aga need ööd… See aeg on üsna ähmane ja võibolla olen ma midagi oma mälust kustutanud, et ma kõike enam nii täpselt ei mäleta. Igal juhul oli ta tundideviisi öösiti üleval, uinus mu süles, aga tagasi voodisse ma teda panna ei saanud, kohe oli ärkvel. Ma ei mäleta, kui kaua see kestis, aga kuna olin sel ajal ka väga palju üksi (abikaasa oli pidevalt tööreisidel ära), siis tundusid need ööd eriti üksildased ja pikad ning kindlasti võimendasin ma sellepärast probleemi ka üle. Abiks tuli night nanny, keda kasutasin kokku vist umbes kolmel-neljal ööl. Kallis lõbu, aga sain palju kasulikku nõu ning… MAGADA! Kes oleks osanud arvata, et enda une eest maksma hakkan…

Ma arvan, et nii paari nädala pärast hakkasid asjad laabuma, ööd läksid paremaks ja 5-kuuselt hakkas ta ka neid toredaid 1,5-2-tunniseid pikki lõunaunesid tegema. Päevauned loksusid kuidagi ise paika ja mina olin ka maha rahunenud, mis ehk oligi kõige suuremaks probleemiks – ma sattusin ise paanikasse ja ei osanud tema und rahulikult toetada. Sel perioodil tekkiski minu suur huvi beebide ja laste une vastu. Tundsin, et pean aru saama, mis tema unega toimub, siis saan teda ka paremini aidata.

Räägime siis seda tarka juttu ka kohe jätkuks. Isegi, kui mulle ei meeldi sõna regressioon, sest tegelikult on toimumas hoopis suur arenguhüpe ja edasiminek, siis olgu sellega, ma ei hakka üritama midagi ametlikult ümber nimetama, vaid kutsun neid lihtsalt üleminekuteks ja tahan vaid lahti seletada, miks see arenguetapp teistest natuke erineb. Umbes 4. kuul muutub beebi uni kõige rohkem võrreldes teistega üleminekutega (8-10. kuu, 12. kuu, 18. kuu ja 2. aasta une üleminekuperioodid) ja see on tingitud bioloogilise unerütmi muutumisest. Neil hakkavad välja kujunema unetsüklid, mis sarnanevad juba rohkem täiskasvanute omale, olles 90-120 minutit pikad. Nende tsüklite vahetudes (sügavast unest kergesse unne üleminekud) beebid virguvad ja paljudel on probleeme taas uinumisega ja vajavad selleks lapsevanema abi. See on täesti normaalne! Me ärkame samuti öösiti, keerame aga teise külje ja magame edasi. Beebidel see nii lihtsalt kahjuks veel ei käi.

Veel võimalikke tundemärke, et su beebi on 4. kuu uneüleminekut läbimas:

  • Hakkab üldiselt magama vähem – päevased uned võivad muutuda lühikeseks (30-45 minutit selles eas on üsna normaalne)
  • Uinumine on raskendatud – vajavad rohkem vanema abi uinumiseks
  • Nutab rohkem ärkvelolekuaegadel – vajab rohkem sinu lähedust, tahab, et teda rohkem hoitaks
  • Ärkab öösel rohkem – selle seletasin juba lahti, miks see juhtub, aga võib esineda ka terve ühe unetsüklipikkuseid ärkvelolekuid

Kuidas oma beebit aidata ja kuidas see aeg üle elada?

  • Kanna teda linas päeval ringi. Lähedus rahustab ja äkki suudad sedaviisi lühikesi unesid ka pikendada, saades kohe nö. jaole ja ta tagasi unne kussutada.
  • Jää paindlikuks. Mõnel beebil hakkab sellel ajal juba kindlam unerütm tekkima, paljudel aga mitte (need tüütud lühikesed uinakud!) ja kellaajaline rutiin või kindlate ärkvelolekute aegade jälgimine tekitab pigem stressi.
  • Sõltuvus teatud uneseostest, nagu rinnal uinumine, võib tugevneda, aga see aeg ei ole parim nendest võõrutamiseks. Võid katsetada muid leebeid võtteid nagu magamakussutamine ja hoidmine. Üleminekuaeg ei sobi suurte muudatuste sisseviimiseks.
  • Pea meeles, et see on ajutine faas. Püüa jääda rahulikuks ning kannatlikuks.

Kui ma nüüd selle meie augustis sündiva beebiga uuesti läbi peaks elama, siis olen ma paremini ette valmistatud ja kindlasti rahulikum.

Avaldanud: Livia

A lifestyle blogger and a holistic sleep coach who's recently moved back to Estonia after 16 years spent abroad - seven in Ireland and nine in England (London).