Kuna koolieelikutel on lasteaias siiski ette nähtud lõunauinak, siis on sellepärast paljudel väikelastel õhtune uinumine raskendatud. On erandeid, kuid enamus lapsi umbes 4-aastaselt enam päevaund ei vaja. Olen kahe käega poolt puhkeajale, aga lõunaund ma sellises vanuses enam väga ei toeta.
Kui teil on laps, kes uinub õhtul alles 23:00 ja tal läheb vähemalt tund aega uinumiseks, siis oleks aeg lasteaiaga läbi arutada, kas on võimalik lapsel unetund asendada puhketunniga. Nii hilja uinumisel jääb ööuni väga lühikeseks ning hommikul vara tõusta on äärmiselt raske. Minu meelest sellega paljud probleemid algavadki, et hommikul on laps nii pahur ning rõõmsameelselt teda lasteaeda saata on äärmiselt raske.
AGA, on nii nagu on. Laps on hommikul sügavas unes. Ärka natuke varem, tee endale kohv valmis, ava tema toauks ja lase tal koduse müra saatel vaikselt virguda, võib-olla pane telekast juba multikas mängima, väike snäkk lauale ning mine teda õrnalt äratama. Pööra ta tähelepanu millelegi vahvale – tõmba kardin eest ning näita, et oi, kui palju lund on juurde sadanud, täna saad lasteaias jälle kelgutama minna. Või võta kaissu, vii ta süles kööki, küsi, mida ta unes nägi ja lase hästi rahulikult tema tempos üles tõusta.
Beebid ja lapsed on oma kronotüübi järgi lõokesed, öökullideks muutuvad nad ajutiselt teismeliseeas. Aga lõokesed saavad nad olla siis, kui nad on eakohase aja järgi magama saanud ning selleks võiks olla umbes 20:00-21:00 ja reaalselt on see võimalik siis, kui lasteaias enam und ei tehta.
Võtmesõna, ole ise hästi rahulik ning rõõmsameelne. Tohutult raske ülesanne, kui tahaks isegi sooja teki alla edasi põõnata, aga sina sead meeleolu ning kui sa ise kärkima hakkad, siis jõute te lasteaia ukseni mõlemad pisarais. Been there, done that… 😀
Säti õhtul kõik valmis, et ei oleks hommikul riiete ega muu otsimist. Kui ta keeldub riietamast, siis lähene asjale mänguliselt – hakka ise ta riideid proovima selga panna – garanteerin, et asi lõpeb naeruga.
Ma rääkisin nüüd küll vastupidises järjekorras, tuleme nüüd õhtul uinumise juurde tagasi. Jällegi on võtmesõnaks rahulikkus ja mängulisus. Magamaminek ei tohiks olla võimuvõitlus ning kui sul on teada, et laps reaalselt uinub alles peale 22, siis ära võib-olla üritagi teda voodisse 21 või varemaks saada. Lepi, et on hilised uinumised, eriti, kui ta on lasteaias une teinud. Võib-olla soovib su laps, et oleksid ta juures nii kaua, kui ta uinub, see on täiesti tavaline, seega tundide kaupa tema toas passimine ei ole kindlasti rahumeelne.
Õhtuti me tihtipeale ise soovime rahulikult olla, aga on äärmiselt oluline, et me laseks lastel end nö. tühjaks joosta. Las ta rabeleb ja rahmeldab natuke ringi ja ära sunni teda paigal istuma või vaikselt raamatut vaatama – küll seda jõuab ka. Aga kindlasti jätta õhtusse üks selline moment, kus te võib-olla koos, kui tegemist üksiklapsega, hüppate ja kargate ringi. Minu lemmikuks on muusika mängima panna ja tantsima hakata. Leia endas see mängulisus ja ole temaga natuke totakas, selline vahva 1:1 aeg on äärmiselt armas ja vajalik, eriti siis, kui ta on terve päeva sinust eemal olnud.
Sellele võib järgneda õhtu rahulikum aeg, kus valmistute magamaminekuks. Võite koos ka järgmiseks päevaks riided valmis valida, siis otsustage, mis mängu võiks veel mängida ja milliseid raamatuid lugeda. Ideaalis me tahaks, et nad lihtsalt roniks oma voodisse, me paneks ukse kinni ja siis saaks diivanil vedeleda ning natuke oma aega nautida. Reaalsus on aga see, et tõenäoliselt peale unelaulu laulmist peame me veel nende toas istuma ja kätt hoidma, kuni nad uinuvad.
Uinumine on lastele meist suur eraldumine, seega meie lähedalolek tõepoolest on oluline ja kui vähegi võimalik, siis proovida seda ka võimaldada. Unenõustajana kuulen kogu aeg, et tahan, et mu beebi või laps iseseisvalt uinuks. See on see holy grail, milleni me kõik püüdleme. Et see aga rahumeelselt juhtuks, on äärmiselt oluline, et me beebist saati nende juures oleks ning neid magama aitaks. Tänu sellele tekib tugev kiindumussuhe ja laps tunneb end turvaliselt ning on lõpuks nõus üksi uinuma.