Iseseisev uinumine: müüdid ja tõed
Lapsele iseseisva uinumise õpetamine on teema, mis tekitab vanemate seas palju küsimusi ja arutelu. See artikkel käsitleb levinud müüte ja püüab aidata mõista, kuidas toetada oma lapse loomulikku unerütmi. Ilma last nutma jätmata.
Müüt 1: Väikelapsed suudavad end ise rahustada (self-soothe).
Tõde: Väikelaste aju ei ole veel piisavalt arenenud, et toime tulla tugevate emotsioonidega ilma täiskasvanu abita. Nad vajavad vanemate tuge, lohutust (kaasregulatsiooni), et õppida, kuidas rahulikult uinuda.
Müüt 2: Iseeneslik rahustamine (self-soothing) õpetab lastele iseseisvust.
Tõde: Lapse varajane iseseisvus saavutatakse turvalise kiindumussuhte, mitte läheduse eemaldamise kaudu. Kui lapsed tunnevad end turvaliselt, on neil suurem julgus uurida maailma ja arendada iseseisvust.
Müüt 3: Nutmine on lapsele kasulik.
Tõde: Kuigi lühiajaline nutt ei ole kahjulik, võib pikaajaline nutt ilma lohutuseta põhjustada stressi ja ärevust ka edaspidises elus.
Müüt 4: Kui sa ei õpeta beebile iseseisvalt uinumist, siis ta jääbki ärkama ega oska unetsükleid ise ühendada
Tõde: Kui sa teed oma beebile unekooli nutukooli võtmes – jätad mõneks minutiks nutma, lähed kontrollima, siis jälle paariks minutiks nutma jne., siis ei õpeta sa talle end ise maha rahustama, vaid seda, et tema lähedusvajadus uinumiseks ei ole piisavalt oluline asi, millele reageerida.
Unekool nutukooli võtmes põhineb biheiviorismil (behaviourism) – käitumuslikul psühholoogial. Selle eelkäijaks loetakse Ivan Pavlovit, kes katsetas käitumuslikke reaktsioone koerade peal.
Biheiviorismi kritiseeritakse sellepärast, et see ei arvesta piiri inimese ja looma käitumise vahel. Inimesed on sotsiaalsed loomad ja vajavad kontakti. Beebide ärkamine või uinumisel abi vajamine ei ole käitumuslik – nad ei manipuleeri. Neid ei ole vaja kuidagi treenida lapsevanemat vähem vajama. See lihtsalt kõlab nii absurdselt ja käib bioloogiliselt normaalse beebi unega täiesti vastu.
Sammud iseseisvama uinumise suunas liikumiseks:
Alustuseks on oluline mõista, et iseseisva uinumise õpetamine ei peaks tähendama lapse hülgamist või nutmajätmist. Seda enamus unenõustajaid ka lubavad, et nutmajätmist ei praktiseerita. Mingil kujul seda siiski soovitatakse ja kui see ei ole cry-it-out, siis on see controlled crying… Iga lapsevanem otsustab ise. Mina seda aga ei soovita, ei oma nõustamistes ega muudel suhtluskanalitel.
Protsess, mida kirjeldan nõuab vanemate pühendumust, kannatlikkust ja järjepidevust.
- Saa oma lapse unevajadusest aru:
Pane ta magama siis, kui ta on päriselt väsinud ja valmis uinuma 15-20 minuti jooksul. Loe unevajaduse blogipostitust. - Loo uinumist soodustav keskkond:
Lapse magamiskoht peaks olema rahulik, mugav ja turvaline. See aitab luua positiivseid seoseid magamisega. - Järjepidevad rutiinid:
Järjepidevad õhtused rutiinid, nagu vannitamine, lugemine või rahulik muusika, aitavad lapsel mõista, et on aeg magama minna. Sobiv rutiin lähtub lapse eelistustest ja muutub ajas. Ei ole mõtet igal õhtul samu asju teha, kui uinumine on ikka raskendatud ja võtab kaua aega. - Emotsionaalne tugi:
Ole uinudes toeks. Kui imetad või kussutad ja hakkad sellest väsima, saab neid harjumusi pikapeale ka muuta. Uute seoste kinnistamine võtab aega, aga see on täiesti tehtav! - Järgkjärguline eemaldumine:
Ka kahe- või viieaastane laps võib tahta, et sa uinumiseni tema juures oleksid. See on normaalne! Võid aga harjutada lühiajaliste perioodide kaupa toast ärakäimist ja kindlustunde pakkumist, et tuled alati tagasi. Mõni laps harjub sellega kiiremini, mõnel läheb väga kaua aega. Tüütu? Õnneks siiski mööduv. Seniks pange tööle toimiv rutiin, tugivõrgustik, vahetustega magamapanekud jne.
Beebi on valmis iseseisva(ma)lt uinuma, kui lood selleks talle sobiva keskkonna
Turvaline keskkond: Loo rahulik ja turvaline magamiskoht, mis soodustab und.
Rutiinid: Järjepidevad õhtused rutiinid aitavad lapsel mõista, et on aeg magama minna.
Vanemate tugi: Paku füüsilist ja emotsionaalset tuge, eriti kui laps on ärev või rahutu.
Mõistmine ja kannatlikkus: Mõista, et iga beebi on erinev. Leebema temperamendiga beebi on võimeline väiksema abiga uinuma, see aga ei ole reegel. Pigem erand.
Kuidas laps harjutada iseseisvalt magama või kuidas ta oma voodisse magama harjutada – mu unejuhendis 0-24 kuustele on sellest pikalt juttu.
Ideid, kuidas beebi või väikelaps iseseisvamalt magama saada, saab ka mu ülitundliku lapse unne toetamise juhendist.
Kui sa tahad, et su laps magaks üksi, peab ta enne teadma, et ta ei ole üksi.