Hei! Mina olen unenõustaja Uneliiva Livia
Elasin 2019. aastal läbi suure elumuutuse, nimelt kolisin peale 16 aastat Eestist eemalolekut Londonist Tallinna. Minuga tuli kaasa mu abikaasa, nüüdseks juba nelja-aastane tütar ja kass. Kirjutan meie tegemistest Liv Living Her Life blogis ja võid ka sinna kiigata, et mu tausta paremini mõista.
Kõige suurem elumuutus toimus minuga aga siis, kui emaks sain. Ma olen mitu korda ühest riigist teise kolinud ja raskeid eluperioode üle elanud, aga mitte miski ei ole võrreldav sellega, mida üks väike inimolend suudab su eluga teha. Ta muudab su nii haavatavaks, toob esile instinkte, millest varem teadlik ei olnud ja jätab vana elu igatsema, sest tunne, et sind on kogu aeg vaja, võib olla kohutavalt kurnav.
Emakssaamine ei tule juhistega ja mina otsustasin oma sisetunnet usaldada ning isegi see kujunes raskeks, sest mainstream parenting nõuannete järgi tegin ma juba kõike valesti! Ma olin intuitiivselt valinud leebe vanemluse (gentle parenting) ja see lähenemine puudutas ka me tütre und – ma järgisin esialgu pigem tema rütmi, püüdsin mõista tema temperamenti, olin tema jaoks kogu aeg olemas ja ei jätnud teda kunagi nutma. Ma tegin kõike seda, mida tüüpiliselt ei soovitata – kõik need “halvad harjumused” nagu magama kussutamine, rinnal magamasöötmine jne. Ma usaldasin oma vaistu ja ujusin professionaalide poolt antud nõuannete vastuvoolu, mis pani mind kohati tundma äärmiselt üksikuna.
Paljud unenõustajad on selle ala valinud sellepärast, et kogesid enda laste unega kirjeldamatuid raskusi ning nende ületamisel tekkis soov sarnaste probleemidega peresid aidata. Mina jõudsin selle ülla eesmärgi juurde natuke teisel põhjusel.
Minu tütar oli hea magaja, isegi, kui ma seda esialgu taibata ei osanud, sest kogesin ka mina varajasi ärkamisi, lühikesi uinakuid ja tundidekaupa öösiti ärkvelolemist. Mul võttis arusaamiseks natuke aega, et kõik see, mis mind tema une juures aeg-ajalt hulluks ajas, oli tegelikult eakohane ja normaalne.
Leebe vanemluse vallas end edasi harides tekkis huvi lastepsühholoogia vastu, mida ma kaugõppes koduse emana õppima hakkasin ning sealt edasi tundus loogilise sammuna edasi õppida beebide ja laste und. Oluliseks osutus, millist “kooli“ õpetatakse ning mul on hea meel, et sattusin Holistic Sleep Coaching koolituse peale – tegemist on lapsest lähtuva ja teda austava lähenemisega ning kogu õpetus põhineb uuringutel ja teadustöödel põhinevatel faktidel.
Minu soov toetada teisi emasid tugineb enda kogemusele ja just sellele, mida oleksin soovinud kuulda – tahan vanemaid innustada oma sisetunnet rohkem usaldama ja beebide und normaliseerida, sest tihtipeale on beebide ja väikelaste uneprobleemid hoopis vanemate probleemid, mis aga ei tähenda, et ma nendega ei arvestaks.
