Kas mõni neist uneteemadest kõlab tuttavalt ja otsid enda murele lahendust?
Võib-olla uinub ta ainult rinnal, süles, kaisus, liikumisega või sinu lähedal olles. See ei tähenda, et oleksid midagi valesti teinud. Vaatame koos, miks see praegu toimib, kas midagi on vaja muuta ja kuidas liikuda rahulikult samm-sammult edasi.
Beebide ja väikelaste uni ei mahu alati ilusasse tabelisse. Mõnikord on vaja lihtsalt selgemat arusaama ärkvelolekuaegadest, unevajadusest ja sellest, mis sinu lapse temperamendiga päriselt sobib.
Kui tunned, et öö möödub peamiselt imetades, pudelit pakkudes või last uuesti magama aidates, võib see olla väga kurnav. Vaatame, kas tegemist on eakohase vajaduse, harjumuse, päevase rütmi või mitme asja koosmõjuga.
Õhtune protest, ringijooksmine, nutt või lõputu venitamine ei tähenda, et laps manipuleerib või ei taha magada. Sageli on seal taga väsimus, ülestimuleeritus, liiga pikk või liiga lühike ärkvelolekuaeg, arenguline etapp või vajadus rohkem ühenduse järele.
30-45-minutilised uinakud võivad olla beebieas täiesti tavalised, aga kui kogu päev hakkab nende ümber lagunema, tasub pilk peale visata. Mõnikord aitab ajastuse muutmine, mõnikord une pikendamise strateegia ja mõnikord teadmine, et see etapp ei ole sinu süü.
Oma tuppa kolimine ei pea olema järsk samm. Seda saab teha rahulikult, lapse valmisolekut ja pere vajadusi arvestades.
See üleminek võib tuua kaasa sagedasemad ärkamised või vajaduse piire uuesti selgitada. Aitan sul mõelda, millal on õige aeg ja kuidas teha see muutus võimalikult turvaliselt.
Rind, lutt, kussutamine, kaisus olemine või vanema kõrval lamamine võivad olla lapsele väga loomulikud rahunemise viisid. Küsimus ei ole selles, kas need on “halvad harjumused”, vaid selles, kas need veel ikka toimivad teie pere jaoks.
Kui koosmagamine aitab kõigil rohkem magada, ei pea seda automaatselt probleemiks pidama. Kui see aga enam ei toimi või soovid muutust, saab ka seda teha leebelt ja lapse turvatunnet hoides.
Kui laps ärkab regulaarselt kell 5 või varem ja päev algab kõigi jaoks liiga vara, tasub vaadata kogu ööpäevarütmi. Varaste ärkamiste taga võivad olla päevauned, õhtune magamamineku aeg, valgus, nälg, arenguline etapp või unevõlg.
Kui laps ärkab öösel üles ja on pikalt ärkvel, võib põhjus peituda päevaune koguses, liiga varases magamaminekus, arengulises muutuses või selles, et unesurve ei ole ööks piisavalt tugev. See on üks neist teemadest, kus väikesed ajastuse muudatused võivad anda suure muutuse.
Kui laps ärkab 30–60 minutit pärast õhtust uinumist, nimetatakse seda sageli valestardiks. See võib viidata valele ajastusele, õhtusele ülekoormusele, üleväsimusele või sellele, et laps vajab une alguses rohkem tuge.
Uneregressioonid ei tähenda, et kõik on katki. Sageli muutub uni siis, kui lapse arengus toimub palju uut – roomamine, kõndimine, kõne areng, eraldumisärevus või suurem iseseisvumine.
Öised ärkamised on beebi- ja väikelapseeas tavalised, aga see ei tähenda, et väga kurnav olukord tuleb lihtsalt ära kannatada. Vaatame koos, mis on teie öiste ärkamiste taga ja millised muutused võiksid tuua rohkem rahu kogu perele.
