Mis toimub väikelapse (vanuses 1-3a) arengus – arenguetapid ja muu
Toddlers on kordades vahvamad kui beebid. Jah, beebid on nunnud, aga väikelapsed?! Need karukallid ja musid, pakatav iseseisvus ja vankumatu järjepidevus. Nendega on küll kordades raskem kui beebidega, aga selles vanuses hakkab nende isiksus välja arenema ning nad muutuvad päriselt inimesteks 🙂 , kellega ei ole kunagi igav. Mina olen see ema, kelle jaoks beebiiga oli igav ja ma ei karda seda tunnistada.
Une seisukohalt on üldpilt selline:
- Ühele unele minnakse üle hiljemalt umbes 18. elukuuks. Mõni läheb ühele unele üle ka juba 12-kuu vanuselt ja see võib tema jaoks sobida, aga klassikaliselt juhtub see umbes 14-18 kuu vahemikus.
- Lõunaune pikkus on umbes 1,5-2h pikk (üle selle eriti ei soovitaks lasta magada, vastasel juhul võib õhtune uinumine pikaks venida.).
- Mõni väikelaps hakkab juba 2-2,5-aastaselt lõunaunest keelduma, mis aga ei tähenda, et see lõplikult ära jääb. Üsna tavaline on see, et lasteaias nad magavad, kuid kodus jätavad une vahele.
- Keskmine unekogus 24h lõikes on 11-14h und ööpäevas. Ei ole ka haruldane, et ööpäevas tuleb und kokku vaid 10h.
- Esinevad ka mõned uneregressioonid, näiteks umbes 18-kuuselt ja 2-aastaselt. Mõlemad on tihedalt seotud kiire arenguga – mõtlemine, kõne, füüsiline areng ja iseseisvumine. Samuti hammaste tulek!
Väikelapse unemured ja kui suur on väikelapse unevajadus?
Põhjus, miks ma eelistan unenõustamises pisut vanemaid lapsi kui beebid, on järgmine – edumomente on rohkem ja tulemused saabuvad tavaliselt ka kiiremini. Väikelapse arengus toimub nii palju suuri põnevaid muutusi ja muidugi võib selle tõttu ka unemaailmas raskusi esineda, aga vanemate lastega saab juba natuke edukamalt suhelda, neilt saab tagasisidet ning parem uni saabub tihti koostöös nendega, mitte vaid vanema algatusel.
Olen mõnda aega kokku kogunud küsimused, mida kõige sagedamini kuulen, kui muret tekitab aastase või vanema lapse uni.
Laps uinub vaid rinnal ja kas ma peaks imetamise enne lastehoidu või -aeda ära jätma?
Kui plaanid võõrutada, siis on võib-olla mõistlikum seda aegsasti enne lasteaia algust teha, mis on tema jaoks suur muutus ja kui sellega kaasneb ka samaaegne kodune magamiskorralduse muutus, võib ta päris endast välja minna. Alternatiiviks on imetamisega jätkata ning sellest võib saada parim viis ta õhtul rahulikult magama toetada. Lapsed on enamjaolt siiski päris paindlikud ja kohanevad uute inimeste ja situatsioonidega, seega usu temasse, et ta on lasteaias kambavaimu mõjul suuteline uinuma.
Kui oledki otsustanud võõrutada, siis võib imetamise lõpetamisel abi olla mu juhendist.
Laps keeldub magama minemast – kuidas optimeerida väikelapse päevakava ja magamaminekurutiini
Põhjus on tavaliselt lihtne – ta ei ole päriselt väsinud. Inglise keeles on selline termin, nagu ‘wake maintenance zone’-ist (WMZ) – see on ärkvelolekuperiood, mis esineb paar tundi enne lapse loomulikku uinumisaega. Väikelaps on sel ajal hästi aktiivne, mänguline, lausa hüperaktiivne ja automaatselt aetakse selline käitumine segamini üleväsimusega.
Kui sa üritadki oma last sel ajal magama panna, siis on üsna tavaline, et sellest tuleb võimuvõitlus, eriti, kui ta on juba vanem. Siit ka põhjus, miks ma soovitan lapsevanematel 1-2 tundi enne magamaminekut lasta oma lapsel end välja elada. Ärge sundige peale rahulikkust, iga asi omal ajal. See on just sobiv aeg isaga müramiseks, sest isad eelistavad lastega pisut rohkem mürgeldada. Maadlemine, hüppamine, kargamine, ringijooksmine, tantsimine on kõik suurepärased viisid, kuidas päeva jooksul kujunenud stressist vabaneda ja energiat kulutada. Alles peale seda võtke ette midagi rahulikumat.
Kuidas ma siis tean, millal väikelaps magama peaks?
Näiteks, sa soovid, et ta magaks umbes 19:30 ja alustad rutiinidega umbes 18:30, aga tegelikult uinub ta alles 20:30. Seega on see tema loomulik uinumisaeg. Sellise näite puhul soovitaksin alustada rutiiniga alles 19:45-20:00, jättes uinumiseks umbes 15 minutit. Pisut lühem rutiin ja palju vähem stressi! Juhul, kui sa muretsed, et magamaminekurutiiniga hiljem alustades lükkub uinumine veelgi rohkem edasi, siis enamjaolt see nii ei ole. Uinumist kontrollib tema bioloogiline tsirkadiaanrütm ning see on neil selles vanuses päris tugevalt paika loksunud.
Sellel teemal, pluss millega tuleks veel sobiva päevakava kokkupanekul arvestada, olen põhjalikult kirjutanud oma unejuhendis – saadaval siit.
Samuti võib aidata blogipostitus teemal “kas ma ülehindan oma lapse unevajadust”.
Uinumine võtab õhtul vähemalt üks tund aega, isegi, kui on kauem ärkvel olnud
Eelmise küsimusega sarnane vastus, aga täiendan pisut. Lapse uinumiseks kuluv aeg võib varieeruda sõltuvalt unehügieenist, aktiivsusest, päevakavast.
- Unehügieen – kindlusta, et tal oleks rahulik ja pime või hämar keskkond, sobiv temperatuur ning mugav ja turvaline magamiskoht. Kaasa aitab ka rutiinne uneprotseduur, mis annab signaali uneajaks ja aitab lõõgastuda.
- Aktiivsus ja päevane rutiin – veendu, et lapsel oleks piisavalt võimalusi füüsiliseks aktiivsuseks. See võib aidata vähendada tema ärkvelolekuaega enne magamaminekut ja soodustada uinumist. Samuti on oluline, et päevane rutiin oleks stabiilne ja et ärkveloleku ja uinumise ajad oleksid regulaarsed (kõikumine poole tunni, max tunni jagu on normaalne).
Kui ta on õhtul kauem üleval olnud ja uinumine võtab ka kauem aega, siis on ta tõenäoliselt pisut ülestimuleeritud ning vajab enne magamajäämist ekstra pingutust, et end maandada. Samuti võib uinumist takistada ärevus – näiteks on ta päevasündmustest ja läbielatust erutunud. Proovi seda tajuda ja sellest teadlik olla ning luua rahulik ning turvaline magamiskeskkond. Samal ajal on lapsevanemana siiski oluline, et sead leebelt piirid ja jääd nendele kindlaks ega lase uinumisprotsessil venida.
Laps ei taha oma voodis uinuda või tuleb meile kaissu
Tavaliselt on selleks põhjuseks eraldumishirm või lähedustunde puudumine öösel või vahel lihtsalt mugavus, sest emme/issi vahel on nii hea magada. Siin on mõned soovitused, kuidas aidata lapsel enda voodis magada.
- Paku lapsele 1:1-le mänguaega. Pane oma telefon ära, lülita telekas välja ja pühendu ning keskendu vaid temale. Ideaalis umbes 10-30 minutiks. Leebelt piire seades teatad, kui aeg on läbi, et jääd homset mänguaega väga ootama.
- Magamaminekurutiin võiks sisaldada hästi palju kallistusi ja vestlusi päevasündmustest.
- Pop-outs. Kui laps on voodis, ütle näiteks: “Pean kööki minema, tulen ühe minuti pärast tagasi.” Lahku ruumist seniks, kuni ta ei nuta/kutsu sind. Kui ta kohe nutma hakkab, mine tagasi ja ütle: “Tulen alati tagasi ja olen alati siin, kui vajad mind.” Kui ta on rahulik, korda protsessi. Eesmärk ei ole, et laps jääks magama, kui oled toast ära vaid et ta tunneks end sinu puudumisel enesekindlalt, teades, et kui tal on sind vaja, oled talle alati saadaval.
- Ära premeeri teda voodis püsimise eest ega karista, kui ta voodist välja tuleb. Samuti ära jäta unejuttu ära, kui laps on olnud “paha”, et teda distsiplineerida. Samamoodi ära kunagi saada teda karistuseks oma tuppa. Tema tuba ja voodi peavad olema turvaline pelgupaik.
Kui laps tuleb keset ööd teie voodisse magama, siis võib teda proovida järjekindlalt oma voodisse tagasi suunata. Kui see tundub liiga kurnav ja teil on toas ruumi, siis sättige enda voodi kõrvale madrats – niimoodi saab ta teie lähedal magada. See võib lahenduseks olla siis, kui beebi magab ka vanemate voodis ning rohkem ruumi lihtsalt ei ole.
Kas ühe päevaunega peab õhtul alati olema üks kindel uneaeg või võib see liikuda vastavalt päevaune lõpule?
Võiks, aga ei pea. Päevakava kõikumine poole tunni, max tunni piires on igati tavaline. Mida vanemaks laps saab ja mida rohkem sarnaneb te rutiin lasteaia omale, kus une või puhkeajaks on klassikaliselt kella 1-3 vaheline periood, seda paremini saab kujundada kindlama kellaajaga õhtuse magamaminekurutiini.
Kui sa aga oled lapsevanem, kes hindab täpsust ja sind rahustab mõte, et tead täpselt igal päeval, mis kell su laps magab, kui kaua magab, siis saad ta päevarütmi kontrollida, äratades ta alati samal ajal. Niimoodi toimides ära unusta siiski oma last jälgida. Kui näed, et uinumised venivad, siis praegune päevakava ei pruugi enam sobida ja on vaja muudatusi katsetada.
Mis on põhjenduseks, et üks laps magab 3 tundi, teine sama vana laps 6 tundi jutti?
On mitmeid tegureid, mis võivad mõjutada laste erinevat unekestvust ja -mustrit. Mõned võimalikud põhjused:
- Unehügieenil on oluline roll une kvaliteedis ja kestvuses. Lapsel, kellel on hea rahustav keskkond ja regulaarne unerutiin, on suurem tõenäosus magada pikemaid perioode järjest.
- Lapse toitumine võib samuti mõjutada unekestvust. Kui tema toitumiskorrad on paremini ajastatud, võib see aidata tal pikemaid perioode järjest magada.
- Arenguetapid: Laste unekestvus võib muutuda vastavalt nende arenguetappidele. Näiteks võivad hambad lõikumise ajal põhjustada ebamugavust ja lühendada unekestvust. Samuti võivad arenguhüpped, nagu uute oskuste õppimine või suurem liikuvus, mõjutada unekestvust.
- Temperament. Enamik beebisid ja väikelapsi on ‘signaliseerijad’, ülejäänud ehk vähemus on ükssarvikud ehk need, kes tõepoolest vahel ärgates rullivad end pisut ringi, panevad endale ise luti suhu või haaravad kaisuka ning uinuvad uuesti. Neil ei ole rohkem abi uinumiseks vaja. See on suuresti tingitud nende temperamendist – mõni on lihtsalt leplikuma loomuga. Signaliseerijad aga vajavad rohkem abi, mis teeb neist tihedamad ärkajad, võimalik, et beebieas olid nad mingil perioodil ka iga 1-2-tunni tagant ärkajad. Seega, strateegiad, mis sobivad lastele, kes ei ole signaliseerijad, ei pruugi absoluutselt sobida nendele, kes seda on, sest nad vajavad rohkem tuge taas uinumiseks.
Laps vajab uinumisel füüsilist kontakti
See sõltub samuti suuresti lapse temperamendist ja tema tundlikkusest. Need on midagi, mis tihtipeale kõige vähem tähelepanu saavad. Võimalikud lahendused, kuidas tal lasta kaisus uinuda, aga nii, et sa ise siiski kõrvalt ära minna saaksid:
- Proovi madratsit põrandal (põrandavoodi). Kussuta või hoia teda süles, kuni ta on uinumas ja siis kaisuta teda pikali olles nii kaua, kui magama jääb. Seejärel saad end vaikselt ära rullida.
- Hoida teda pisut kauem üleval, enne kui millega uuega katsetama hakkad. Võimalik, et ta on leplikum, kuna on juba väga väsinud ning valmis kiirelt uinuma.
Sind võivad veel huvitada järgmised blogipostitused:
Lastepsühholoogias räägitakse, kuidas imikuiga (infancy) kestab lausa 3-aastaseks saamiseni. Ei, me 2-3-aastased ei ole enam beebid, aga nad on ometi meist nii sõltuvad ja kui nad selles eas veel nii ei maga, nagu me tahaks (üksi oma toas), siis see ei tähenda, et oleme neid liigselt hellitanud. Ja kui nad selles eas ikka meie voodis või toas magavad, siis tasub teada, et uuringute järgi on lapsed, kes esimestel eluaastatel vanemate turvalises läheduses maganud, hilisemas eas enesekindlamad ja omavad kõrgemat enesehinnangut. Viide