Kas tundsid, et hakkasid oma lapse unest aru saama ja kõik läks vahepeal juba paremaks? Nüüd on su beebi umbes 8-kuune ja jälle on käimas mingi beebi arenguhüppe trall. Tuttav teema? Mis siis nüüd toimub? Jällegi rõhutan, nagu mu eelmises postituses 4. kuu uneregressiooni kohta, et mulle tegelikult ei meeldi sõna regressioon. Toimumas on hoopis suur arenguhüpe ja edasiminek, seega kutsun neid paralleelselt ka positiivses võtmes üleminekuteks.

Kolm peamist põhjust, miks 8. -10. elukuul uinumine raskendatud on või rohkem öiseid ärkamisi esineb:

1. Arenguhüpe – füüsilised muutused

Selles eas toimub beebidel suur arenguhüpe – nad hakkavad istuma, roomama, end püsti tõmbama ning mõni lausa käima! Samuti ilmuvad esimesed hambad. Seda kõike korraga on ju ometi väga palju ja uute oskuste harjutamine võib kahjuks toimuda öiste unetundide ajal või enne oodatud magamaminekuaega. Kui magamistoas käib tants ja trall, mitte magamine, tee kindlaks, et magamiskeskkond on õige:

2. Unede üleminek (kolmelt kahele)

Umbes sel ajal nende unevajadus väheneb ja nad lähevad beebid üle kahele unele. Pikemalt kirjutasin päevaunede üleminekutest siin. Kui kolmas uni lõpeb oluliselt hiljem kui kell 16:00 või beebi saavutab 24 tunni jooksul tunduvalt vähem und kui 11 tundi, siis võiks hakata sujuvalt kolmelt unelt kahele sättima hakata. Päevaunede üleminekud võivad olla keerulised ning targem on asjale läheneda sujuvalt ning samm-sammult. Soovitan hakata aeglaselt ärkvelolekuaegu pikendama, kas viis minutit enne iga uinakut või 15 minutit enne ühte konkreetset uinakut.

Üleminekuajal on ka normaalne, et mõnel päeval teeb beebi kolm, mõnel päeval kaks ja mõnel jälle kolm und. Kui aga märkad järjepidevalt, et kolmas uni enam päevakavva mahtuda ei taha, näiteks saad beebi magama alles kella 17 ajal, siis on mõistlikum katsetada selle ärajätmisega ning alustada ööunega varem. Ära karda varast magamaminekut, suure tõenäosusega magab beebi sul rahulikult ega ärka järgmisel hommikul liiga vara. Müüt, et hoida teda õhtul kauem üleval, siis magab ka hommikul kauem, ei vasta kahjuks tõele.

3. Eraldumishirm/ärevus

Selles vanuses lööb see eriti teravalt välja ning paljud lapsevanemad otsustavad just siis kahjuks unekooli teha. Ma ei poolda suurte arenguhüpete ajal suuri muudatusi sisse viia ning selles konkreetses faasis soovitan vanematel pigem keskenduda sellele, et beebi jaoks tihedate öiste ärkamiste ajal olemas olla. Sel moel tekib beebil kindlustunne, et lapsevanem on alati olemas. Kui see usaldustunne on tekitatud, saab ka loota, et beebi on valmis natuke iseseisvamalt uinuma.

Eraldumishirm on ka selline asi, mis lapse esimestel eluaastatel tuleb ja läheb ja selle vastu ei tasu kuidagi võidelda. Et need perioodid kergemalt mööduksid, on lihtsam oma lähedust ja kohalolu pakkuda ja just nii palju kui su beebi või väikelaps seda vajab. 8.-10. kuu uneregressiooni ajal on ka päris tavaline, et ema võtab oma beebi kaissu magama, sest nii on lihstam teda öiste ärkamiste juures toetada. Seda ei tohiks karta kui uut negatiivset uneassotsiatsiooni, ma soovitan pigem läbi mõelda, millised meetodid ka sulle endale rohkem und pakuvad ja tihtipeale on beebiga voodi jagamine just see, mis teid mõlemat aitab.

Küsi endalt:

Nõuanded selleks, et 8.-10. kuuse beebi uinakud paika saaksid

See on vaid faas. Sa saad sellega hakkama! Otsi abi ka siit postitusest 8-10 kuu uneregressiooni kohta või äkki aitab sind lohutada minu enda kogemus selle perioodiga?

Discover more from Unenõustaja beebidele ja väikelastele

Subscribe now to keep reading and get access to the full archive.

Continue reading

0